Kreeka luuletaja Homer`i väitel on meie elu imelikult piiratud meie vaatenurgast. Meie elus on palju tundeid: viha, rõõm, raev, viha. Ta kirjeldab emotsioone erinevalt. Me tavaliselt mõtleme emotsioone juhtunud sündmustest. Näiteks „ Ma nutsin, sest ma olin kurb“ või „ Ma naersin, sest olin õnnelik“. Kuid tegelikult kaasnevad sellega sõnad „ nutt“ või „ naer“.Minu arvates meie tunded ei ole tingitud ainult sündmustest, küll aga suuresti meie suhtumisest. Me saame õppida valima, kuidas me tahame tunda. Miks mitte valida siis armastust ja rõõmu?
Meie tunded ja emotsioonid mida kogeme, on meie jõud selles maailmas edasi liikuda. Kui meil ei ole emotsioone, siis me oleks nagu kivikujud või robotid. Me kõik tahaksime elada õnnelikku ja täiuslikku elu. Kuid selliseid on palju, kes ei ole võimelised seda täide viima. Meie elus on palju kannatusi, ebaõnnestumisi ja pettumusi, mida me peame üle elama. Sellega kaasneb pahameele tunne, lootusetus, depressioon, viha, vihkamine. Kuid alati on ju olemas väljapääs sellest masendavast negatiivsusest ja pettumusest. On olemas alati midagi head, mis toob sära silmadesse ja naeratuse näole. Iga inimene saab teha oma otsuseid ise, et olla õnnelik. Selleks on vaja tahtejõudu ja meelekindlust ning alati on meie ümber head inimesed, kes meid aitavad. Väga palju on selliseid inimesi, kes hoiavad oma tundeid enda sees ning lasevad nendel tunnetel ennast hävitada. Allasurutud tunded ja emotsioonid, mis meile meeldib või mitte, mis muudavad meid õnnelikeks või õnnetuteks, annavad meile rahulolu – need kõik mõjuvad meie tervisele. Negatiivsed ja allasurutud emotsioonid ja tunded on suureks põhjuseks meie haigustele. Noored inimesed on rohkem tundelisemad ja reageerivad kohe asjadele, mis neile meeldib või mitte. Vanemad inimesed hoiavad kahjuks oma tundeid endas.
Inimesed, kes hoiavad kõik endas on hästi närvilised, satuvad tihti teiste inimestega konflikti ilma suurema põhjuseta. Nad ei suuda keskenduda tähtsatele asjadele, nad ei suuda püsida rahulikult koha peal vaid peavad kogu aeg midagi tegema, midagi näppima. Tihti võib see viia vägivallani, millega kaasnevad rasked tunded, nagu viha, raev, ärritus. Tavaliselt vihaseisundis inimene ei tahagi konflikti lahendada ega inimestega enam tegemist teha. See tekitabki närvilise keskkonna enda ümber, mille tulemuseks on see, et keegi ei tahagi sellise inimesega koos olla ega temaga midagi jagada.
Need inimesed, kes näitavad oma rõõmu ja kurbust välja, on palju rõõmsamad. Nad oskavad ja suudavad näha asjades häid külgi. Leiavad alati lahenduse, kuidas mingit probleemi lahendada. Suudavad anda ka seda positiivsust oma lähedastele, kes nii emotsionaalsed ei ole. Neil on rohkem energiat tegemaks asju, mis neile meeldib, mis neile rõõmu pakub.
Kui hakata mõtlema, siis inimesed kirjeldavad oma tundeid naljakate väljenditega. Inglise keeles on häid lauseid tunnete kohta: I had butterflies in my stomach. The film gave me goose bumps. He makes my skin crawl. I went weak at the knees.
Lõpetuseks taha ütelda, et meie tunded sõltuvad meie endi mõtetest! :)
No comments:
Post a Comment